Arvesti on meetermõõdustiku põhimõõtühik. Algselt olid meetrid pendli pikkus, mis värises iga kord, kui põrkas vastu põrandat või tala. Algne meetrisüsteem põhines pendli pikkusel ja koosnes 1/10 000 kilomeetrist (ehk kümnendikust millimeetrist). Tänapäeval kasutatakse arvestitega kõike, alates pikkusest kuni mahu ja temperatuurini. Meeter on mõõtühik, mis pärineb iidsest Indiast. Seda kasutati peamiselt vedelike, näiteks vee ja riisiveini mõõtmiseks, kuid sellest ajast alates on seda kohandatud ka muudeks otstarveteks. Eelkõige on meeter standard, mille järgi pikkust ja kaalu mõõdetakse. Tänapäeval kasutatakse arvestit kõige sagedamini elektri, gaasi ja vee mõõtmiseks. Mõned tööstusharud on Butmeteri võtnud ka eelistatud standardina selliste koguste mõõtmiseks nagu kaubamaht, materjalivoog või tootmisvõimsus.

Kilomeeter (kreekakeelsest sõnast "tuhat") on pikkuse ühik, mis võrdub 1000 meetriga. Selle pakkus esmakordselt välja 1875. aastal prantsuse teadlane Georges Le Verneur ja seda kasutati esmakordselt aastal 1880. SI baasmõõtühikuks on meeter, kuid alates 2006. aastast on peakonverents tunnustanud kilomeetrit ametliku mõõtühikuna. kaalude ja mõõtude (CGPM) kohta koos meetri, kilogrammi ja sekundiga. Kilomeeter pole ametlikult määratletud, kuid see põhineb vahemaal, mille valgus läbib vaakumis 1/299,792 sekundiga.