Arvesti on meetermõõdustiku põhimõõtühik. Algselt olid meetrid pendli pikkus, mis värises iga kord, kui põrkas vastu põrandat või tala. Algne meetrisüsteem põhines pendli pikkusel ja koosnes 1/10 000 kilomeetrist (ehk kümnendikust millimeetrist). Tänapäeval kasutatakse arvestitega kõike, alates pikkusest kuni mahu ja temperatuurini. Meeter on mõõtühik, mis pärineb iidsest Indiast. Seda kasutati peamiselt vedelike, näiteks vee ja riisiveini mõõtmiseks, kuid sellest ajast alates on seda kohandatud ka muudeks otstarveteks. Eelkõige on meeter standard, mille järgi pikkust ja kaalu mõõdetakse. Tänapäeval kasutatakse arvestit kõige sagedamini elektri, gaasi ja vee mõõtmiseks. Mõned tööstusharud on Butmeteri võtnud ka eelistatud standardina selliste koguste mõõtmiseks nagu kaubamaht, materjalivoog või tootmisvõimsus.

Õu on traditsiooniline pikkuse mõõtühik. See on traditsiooniliselt võrdne 0,9144 meetriga, kuigi viimasel ajal on see kõikunud 9 ja 12 jala vahel. Esmakordselt kujundasid hoovi viienda sajandi eKr egiptlased ja 1795. aastal standardiseeris selle 9 jala pikkuseks Prantsuse sõjaväeinsener kindral Hoche. Ameerika iseseisvussõja ajal ei avaldanud Mandriarmee mitmesugused ettepanekud uue jalamõõtmissüsteemi kohta muljet ja võttis selle asemel oma standardiks Briti õue. Tehase kasutamine levis pärast seda rahvusvahelise ühilduvuse tõttu kiiresti kogu maailmas. Tänapäeval kasutab enamik riike kas meetermõõdustiku süsteemi või selle varianti ning vähe on alles jäänud alasid, kus kasutatakse õue; Aafrikas kasutatakse enamasti meetreid, Indias sentimeetreid, Aasia osades traditsioonilisi mõõtühikuid nagu li ja fen.