Celsiuse järgi (lühend: °C) on temperatuuriskaala, mille vee külmumispunkt ja vee kolmikpunkt on määratletud kui 0 Celsiuse kraadi (või °C) ning vee keemistemperatuur on 100 kraadi Celsiuse järgi (või ° C). Seda skaalat kasutatakse laialdaselt teaduses, eriti riikides, kus meetermõõdustiku süsteemi kasutatakse laialdaselt, kuigi ametlikult piirdub see temperatuuridega vahemikus –50° kuni 100°. See on ka mitmete teiste skaalade, sealhulgas APH (Atmospheric Pressure-based Humidity) skaala ja ANSI-standard ilmatemperatuuride aruandluse aluseks. Celsius on oma nime saanud Rootsi astronoomi Anders Celsiuse järgi. Celsiuse kraad (°C) võib viidata nii konkreetsele temperatuurile Celsiuse skaalal kui ka ühikule, mis näitab temperatuurivahemikku, kahe temperatuuri erinevust või määramatust. Näiteks võib seda kasutada selleks, et kirjeldada temperatuuri, mille juures vesi keeb, või temperatuuri, mille juures antud gaasi rõhk on 1 atmosfäär (atm).

Temperatuuri astmik, tuntud ka kui absoluutne termodünaamiline temperatuuriskaala, on temperatuuri mitte-SI-meetriline mõõtühik. Seda kasutatakse mitmesugustes insenerikontekstides ja tavaliselt väljendatakse seda kelvinites (K). Rankine'i skaala leiutas Šoti insener William John Macquorn Rankine. Rankine'i temperatuur on soojusenergia Briti ja Ameerika mõõtühikutes. Seda kasutatakse laialdaselt auruenergiatööstuses, kuna see sobib töötamiseks küllastunud auruga. Rankine'i temperatuuriskaala lõi Šoti insener ja füüsik William John Macquorn Rankine (1820-1872). Ta seadis absoluutseks nulliks -459,67 °F (-273,15 °C) ja vee keemistemperatuuriks 707,2 °F (374,6 °C). See tähendab, et 1:1 vee ja jää segu temperatuur on 32 °F (0 °C), samas kui auru ja vee 1:1 segu temperatuur on 212 °F (100 °C).