Kelvin (sümbol: K) on temperatuuri mõõtühik. See on oma nime saanud Londoni inseneri ja füüsiku William Thomsoni järgi, kes tõsteti 1892. aastal, neli aastat pärast oma surma, lord Kelviniks. Kelvini skaala on absoluutne termodünaamiline temperatuuriskaala, mille nullpunktiks on absoluutne null – temperatuur, mille juures termodünaamika klassikalises kirjelduses kogu soojusliikumine peatub. Kelvini ühik on võrdne termodünaamilise temperatuuriskaala ühe kvadrandiga (vähemalt teoreetiliselt), mis ulatub nullist maksimaalse väärtuseni pluss-miinus 273,15 kraadi. Kelvini skaalat kasutatakse laialdaselt teaduses ja tehnoloogias. Kelvini temperatuuriühikut kasutatakse absoluutse temperatuuri mõõtmiseks. See on võrdne 0° Celsiuse järgi ja 273,15 K (Kelvini kraadides) võrdub -273,15° Celsiuse järgi või 0° Kelvin võrdub VSMOW (standardne keskmine ookeanivesi) kolmikpunktiga. On mitmeid ühikute kombinatsioone ja teisendusi, mis hõlmavad Kelvini temperatuuri. Fahrenheiti ja Celsiuse vahel kelvinites teisendamiseks peate Fahrenheiti numbrile lisama 273,15, et saada selle väärtus kelvinites. Näiteks 273,15 kuni 212 kraadi Fahrenheiti lisamine annab teile umbes 373,15 kelvinit.

Temperatuuri astmik, tuntud ka kui absoluutne termodünaamiline temperatuuriskaala, on temperatuuri mitte-SI-meetriline mõõtühik. Seda kasutatakse mitmesugustes insenerikontekstides ja tavaliselt väljendatakse seda kelvinites (K). Rankine'i skaala leiutas Šoti insener William John Macquorn Rankine. Rankine'i temperatuur on soojusenergia Briti ja Ameerika mõõtühikutes. Seda kasutatakse laialdaselt auruenergiatööstuses, kuna see sobib töötamiseks küllastunud auruga. Rankine'i temperatuuriskaala lõi Šoti insener ja füüsik William John Macquorn Rankine (1820-1872). Ta seadis absoluutseks nulliks -459,67 °F (-273,15 °C) ja vee keemistemperatuuriks 707,2 °F (374,6 °C). See tähendab, et 1:1 vee ja jää segu temperatuur on 32 °F (0 °C), samas kui auru ja vee 1:1 segu temperatuur on 212 °F (100 °C).