Fahrenheiti skaala põhineb 1724. aastal füüsiku Daniel Gabriel Fahrenheiti (1686–1736) välja pakutud temperatuuriskaalal, mis kasutab ühikuna Fahrenheiti kraadi. See on oma nime saanud astronoomi ja füüsiku Gabriel Fahrenheiti (1686–1736) järgi. Algsel skaalal on vee külmumistemperatuur 32 kraadi ja keemistemperatuur 212 kraadi. Üksust tuntakse ka kui Farenheiti või Reaumur. Teaduses ja kokanduses kasutatakse USA-s tavaliselt Fahrenheiti skaalat. See temperatuuriskaala sai nime astronoomi Gabriel Daniel Fahrenheiti (1686–1736) järgi. Temperatuuriühik Celsiuse järgi on nime saanud Rootsi astronoomi Anders Celsiuse (1701-1744) järgi.

Celsiuse järgi (lühend: °C) on temperatuuriskaala, mille vee külmumispunkt ja vee kolmikpunkt on määratletud kui 0 Celsiuse kraadi (või °C) ning vee keemistemperatuur on 100 kraadi Celsiuse järgi (või ° C). Seda skaalat kasutatakse laialdaselt teaduses, eriti riikides, kus meetermõõdustiku süsteemi kasutatakse laialdaselt, kuigi ametlikult piirdub see temperatuuridega vahemikus –50° kuni 100°. See on ka mitmete teiste skaalade, sealhulgas APH (Atmospheric Pressure-based Humidity) skaala ja ANSI-standard ilmatemperatuuride aruandluse aluseks. Celsius on oma nime saanud Rootsi astronoomi Anders Celsiuse järgi. Celsiuse kraad (°C) võib viidata nii konkreetsele temperatuurile Celsiuse skaalal kui ka ühikule, mis näitab temperatuurivahemikku, kahe temperatuuri erinevust või määramatust. Näiteks võib seda kasutada selleks, et kirjeldada temperatuuri, mille juures vesi keeb, või temperatuuri, mille juures antud gaasi rõhk on 1 atmosfäär (atm).