Fahrenheiti skaala põhineb 1724. aastal füüsiku Daniel Gabriel Fahrenheiti (1686–1736) välja pakutud temperatuuriskaalal, mis kasutab ühikuna Fahrenheiti kraadi. See on oma nime saanud astronoomi ja füüsiku Gabriel Fahrenheiti (1686–1736) järgi. Algsel skaalal on vee külmumistemperatuur 32 kraadi ja keemistemperatuur 212 kraadi. Üksust tuntakse ka kui Farenheiti või Reaumur. Teaduses ja kokanduses kasutatakse USA-s tavaliselt Fahrenheiti skaalat. See temperatuuriskaala sai nime astronoomi Gabriel Daniel Fahrenheiti (1686–1736) järgi. Temperatuuriühik Celsiuse järgi on nime saanud Rootsi astronoomi Anders Celsiuse (1701-1744) järgi.

Temperatuuri astmik, tuntud ka kui absoluutne termodünaamiline temperatuuriskaala, on temperatuuri mitte-SI-meetriline mõõtühik. Seda kasutatakse mitmesugustes insenerikontekstides ja tavaliselt väljendatakse seda kelvinites (K). Rankine'i skaala leiutas Šoti insener William John Macquorn Rankine. Rankine'i temperatuur on soojusenergia Briti ja Ameerika mõõtühikutes. Seda kasutatakse laialdaselt auruenergiatööstuses, kuna see sobib töötamiseks küllastunud auruga. Rankine'i temperatuuriskaala lõi Šoti insener ja füüsik William John Macquorn Rankine (1820-1872). Ta seadis absoluutseks nulliks -459,67 °F (-273,15 °C) ja vee keemistemperatuuriks 707,2 °F (374,6 °C). See tähendab, et 1:1 vee ja jää segu temperatuur on 32 °F (0 °C), samas kui auru ja vee 1:1 segu temperatuur on 212 °F (100 °C).