Fahrenheiti skaala põhineb 1724. aastal füüsiku Daniel Gabriel Fahrenheiti (1686–1736) välja pakutud temperatuuriskaalal, mis kasutab ühikuna Fahrenheiti kraadi. See on oma nime saanud astronoomi ja füüsiku Gabriel Fahrenheiti (1686–1736) järgi. Algsel skaalal on vee külmumistemperatuur 32 kraadi ja keemistemperatuur 212 kraadi. Üksust tuntakse ka kui Farenheiti või Reaumur. Teaduses ja kokanduses kasutatakse USA-s tavaliselt Fahrenheiti skaalat. See temperatuuriskaala sai nime astronoomi Gabriel Daniel Fahrenheiti (1686–1736) järgi. Temperatuuriühik Celsiuse järgi on nime saanud Rootsi astronoomi Anders Celsiuse (1701-1744) järgi.

Kelvin (sümbol: K) on temperatuuri mõõtühik. See on oma nime saanud Londoni inseneri ja füüsiku William Thomsoni järgi, kes tõsteti 1892. aastal, neli aastat pärast oma surma, lord Kelviniks. Kelvini skaala on absoluutne termodünaamiline temperatuuriskaala, mille nullpunktiks on absoluutne null – temperatuur, mille juures termodünaamika klassikalises kirjelduses kogu soojusliikumine peatub. Kelvini ühik on võrdne termodünaamilise temperatuuriskaala ühe kvadrandiga (vähemalt teoreetiliselt), mis ulatub nullist maksimaalse väärtuseni pluss-miinus 273,15 kraadi. Kelvini skaalat kasutatakse laialdaselt teaduses ja tehnoloogias. Kelvini temperatuuriühikut kasutatakse absoluutse temperatuuri mõõtmiseks. See on võrdne 0° Celsiuse järgi ja 273,15 K (Kelvini kraadides) võrdub -273,15° Celsiuse järgi või 0° Kelvin võrdub VSMOW (standardne keskmine ookeanivesi) kolmikpunktiga. On mitmeid ühikute kombinatsioone ja teisendusi, mis hõlmavad Kelvini temperatuuri. Fahrenheiti ja Celsiuse vahel kelvinites teisendamiseks peate Fahrenheiti numbrile lisama 273,15, et saada selle väärtus kelvinites. Näiteks 273,15 kuni 212 kraadi Fahrenheiti lisamine annab teile umbes 373,15 kelvinit.